Sul on kriisiplaan tehtud ja pingutate kõigest väest, et uue olukorraga kohanduda. Peas vasardavad küsimused: “Kaua see kriis kestab?”, “Kaua me vastu peame?”, “Millal olukord normaliseerub?”.

Võiks ju irooniliselt küsida, et kus on nüüd kõik nõiad ja teised selgeltnägijad. Aga las ta jääb. Selle asemel proovime ise oma ettenägelikkuse võimekust suurendada järgmiste võtetega.

Samm #1 – mõista sündmuste seoseid ja loogikat

Eelmise majanduskriisi (masu) ajal esitasid kõik ettevõtjad endale sama küsimuse: „Millal olukord normaliseerub?“. Vastata ühe numbriga, näiteks 15 kuu pärast, on keeruline. Selleks, et mingigi adekvaatsema hinnanguga välja tulla, on vaja mõista suundumuste ja sündmuste omavahelisi põhjus-tagajärg seoseid. Siin on skeem, mille eelmise masu ajal visandasime ühe ehitusettevõttega.

See mudel ei ole kindlasti kõikehõlmav ja tänase tarkusega näen, et selle saaks paremini teha. Kuid, nagu ütles üks 20. sajandi kuulsamaid statistikuid George Box: „Kõik mudelid on valed, kuid mõned neist on kasulikud“.

Samm #2 – määratle igale suundumusele või sündmusele mõõdik

Sissetulekud – näiteks mediaanpalk
Tarbijate ootus – näiteks tarbijate kindlustunde indeks
Nõudlus – näiteks päringute arv kinnisvara müügikuulutustele

Samm #3 – hinda seoste ajalist dünaamikat

Selle mudeliga saab hakata esitama küsimusi tuleviku kohta:

  • kui tarbijate sissetulekud jõuavad uuesti kriisieelse mediaanpalgani. Kui kaua läheb aega, et tarbijate ootused tulevikule muutuvad uuesti positiivseks? Hindame, et 3-6 kuud.
  • kui tarbijate ootused on muutunud uuesti positiivseks. Kui kaua läheb aega, et nõudlus elamispindade järele taastub? Hindame, et 1-2 kuud.
  • kui nõudlus elamispindade järele taastub. Kui kaua läheb aega, et turul pakutavate objektide arv jõuab endisele tasemele? Hindame, et 3-6 kuud.

Seega on taastumist näha kõige varem 7, kuid mitte hiljem kui 14 kuu pärast.

Samm #4 – loo mudel, mille abil otsustada, millal uuesti gaasi põhja vajutada

Kriisist väljuvad võitjatena need, kes suudavad vaadata kriisist kaugemale. Teha plaane mitte ainult kriisi üleelamiseks, vaid kriisijärgseks konkurentsiolukorraks ja säilitada kriisijärgseks konkureerimiseks elutähtsaid ressursse. Sellest pikemalt järgmiseks postituses, seniks üks soovitus – ära elutähtsaid ressursse välja sureta.

Gaasi põhja vajutamisel kehtib sama reegel, nagu võidusõidus järsu kurvi läbimisel:

  • pidurda võimalikult hilja,
  • võta jalg pidurilt enne kui rooli keerad,
  • apeksis (kurvi „tipus“) pane gaas põhja.

Algajad juhid teevad selliseid vigu:

  • närvid ei pea vastu, pidurdab liiga vara, kurvis sõidavad kõik mööda,
  • hoiab pidurit all kurvis, liiga aeglane, halvemal juhul kaotab juhitavuse,
  • vajutab gaasi alles siis, kui kurv läbi, teised juba möödas.

Uljad juhid:

  • pidurdavad liiga hilja, panevad kurvist välja,
  • annavad gaasi liiga vara, panevad kurvist välja.

Seega on kõik kinni ajastuses. Praktika näitab, et enamus inimesi reageerib nii ohule kui selle möödumisele liiga hilja. Seega tuleb gaas põhja panna pigem varem. Profid juhid panevad mõttes maha märgid, kus pidurdada, kus gaasi anda. Kuna Sa pole kroonviiruserallit varem sõitnud, siis on ainus võimalus rada endale paberil ette joonistada. Luua mudel, mille abil otsustada, millal uuesti kiirendama hakata.

Samm #5 – jälgi, kuidas kroonviiruse kriis kulgeb – kuidas algab, nii ta ka lõpeb

Visandame Eesti kriisi sammud:

  1. Teated esimestest haigusjuhtudest – 27.02.2020
  2. Teade suurest hulgast haigusjuhtudest (24 uut juhtu) – 12.03.2020
  3. Eriolukorra väljakuulutamine – 12.03.2020 hilisõhtu
  4. Haigestumiste kasv jätkub
  5. Üldine ebakindlus tuleviku ees
  6. Tarbimise vähendamine
  7. Tellimuste massiline tühistamine
  8. Käibe langus

Kriisi lõppemise loogika on sama, vastupidiste suundumustega

  1. Haigestumiste kasv lakkab
  2. Haiged paranevad
  3. Piirangud leevenduvad kuni kaovad
  4. Kindlustunne hakkab kasvama
  5. Tellimuste arv hakkab kasvama
  6. Käive hakkab kasvama

Eesti majandus on tihedalt seotud teiste riikidega läbi ekspordi ja impordi. Üldist meeleolu maailmas kujundab haigestumiste koguarv, kuid majanduskasv sõltub eelkõige suurte majanduste käekäigust. Seega on vaja jälgida, kuidas läheb meie naabritel, meie majanduspartneritel ja suurtel majandustel. Panin kokku riikide loetelu, keda tuleks jälgida.

Samm #6 tähtis pole haigusjuhtude arv vaid dünaamika

Meedia raporteerib iga päev uutest haigusjuhtudest, erinevad asjapulgad joonistavad hokikepi kujulisi graafikuid ja ennustavad sünget tulevikku. Kes on matemaatikaga kursis, teavad, et graafikutel on olemas nn pöördepunktid, mis tähistavad kvalitatiivset muutust. Vaatame, kuidas Hiinas haigestumine kulges.

Millal toimus oluline muutus sündmuste käigus? Kas 12.02, kui ühe päevaga lisandus väga palju rohkem juhtumeid? Või hoopis 18.02, kui juhtumite arv näib stabiliseeruvat?

Tegelik pööre toimus oluliselt varem, 4. veebruaril. Selle nägemiseks on aga vaja, kas väga teravat silma või siis teistsuguseid andmeid. Vaatame, mida näitab uute haigusjuhtumite graafik.

Jah, 12. veebruaril toimus midagi olulist. Uusi juhtumeid registreeriti seitse korda rohkem kui päev tagasi. Kuid pane tähele, et sellest päevast alates on juhtumite arv päevas pidevalt langenud. Seega oli ilmselt tegemist registreerimiste või testimiste loogika muutusega. Aga mis enne 12.veebruari toimus? Graafikut uurides näeme, et maksimaalne juhtumite arv saabus 4. veebruaril ja hakkas sealt edasi järjekindlalt langema, tehes ühe hüppe üles, peale mida langus jätkus. Seega võime öelda, et oluline pöördepunkt haigestumises oligi 4. veebruaril. Viis nädalat peale haigestumiste algust.

Teeme sama vaatluse ka Lõuna-Korea andmetega.

Lõuna-Korea graafikutes nii selget pöördepunkti ei ole. Kui kolm ebaharilikult kõrget tulpa välja jätta, siis juhtumite arv oli kasvus kuni 28. veebruarini. Seejärel stabiliseerus kuni 3. märtsini, peale mida hakkas langema.

Kui uute juhtumite arv stabiliseerub või hakkab langema, on põhjust oodata aktiivsete juhtumite arvu stabiliseerumist ja langemist.

Lõuna-Koreas stabiliseerus haigestunute arv 5. märtsi paiku, kui uute juhtumite arv hakkas langema.

Hiinas stabiliseerus haigestunute arv 12. veebruari paiku (peale suurt hõpet) ja nädal hiljem hakkas langema.

Samm #7 – kroonpandeemia dashboard

Järgmistel graafikutel on näha Eestit enim mõjutavate riikide haigusjuhtumite dünaamika kahes vaates: uued haigusjuhtumid ja aktiivsed juhtumid rahvaarvu suhtes.

Riigiti uued haigusjuhtumid 1M elaniku kohta. NB! Y teljed ei ole ühismõõtsed, nt Itaali ja Taiwani arvud erinevad 100 korda. Nende graafikute peamine eesmärk on näidata iga riigi dünaamikat, mitte riike omavahel võrrelda.

Riigiti uued haigusjuhtumid rahvaarvust

Riigiti aktiivsed haigusjuhtumid 1M elaniku kohta. Ka siin ei ole Y-telg ühismõõtne.

Kokkuvõttes on kroonviiruse pandeemia kulgu (kasvab, stabiliseerub, kahaneb) mõistlik jälgida järgmiste mõõdikutega:

  • uute juhtumite arvu suundumus (kasvab, stabiilne, kahaneb),
  • aktiivsete juhtumite arvu suundumus (kasvab, stabiilne, kahaneb).

Punane – kasvab, kollane – stabiilne, roheline – langeb

Allikad:

Kui enamuste maade viiruse mõõdikud (viimane tulp) jõuavad rohelisse, on oodata piirangute leevendamist ja seejärel tuleb hakata jälgima majandusnäitajaid (varem pole mõtet). Pidasin täna nõu Statistikaametiga, loodan, et saame 1000+ euroste arvete statistika põhjal indikaatori majanduse hetkeseisust. Majandusnäitajad lisan dashboardile jooksvalt lähema nädala jooksul.

Dashboardi on mõistlik värskendada kevadel 2020 2x nädalas. Suvest, kui olukord on stabiliseerunud, siis 1 kord kuus.