Eesti Päevaleht kirjutas 7. märtsil, et masu aastatel “jäid jõulud ära”.

Väite tõendamiseks oli toodud graafik

Graafikut oli tõlgendatud nii: “Jõuluaegne tipp oli aastatel 2008 ja 2009 väiksem kui suvine tipp – järelikult jäid jõulud ära”

Algaja analüütik on siin teinud sama vea, mille tõttu kogu masu üldse alguse sai.

Lühidalt – pankade kokkuvarisemine sai alguse sellest, et finantsanalüütikud unustasid lihtsa tõsiaja, tuletistehingute tulevikuväärtust hindav Black-Scholes’i valem kehtib vaid teatud majanduskasvu piirides. Kui dünaamika läheb liiga suureks, lakkab valem töötamast.

Niisiis, analüütik võrdles suvist ja jõulude tippu omavahel. Tarvitseb vaid muuta võrdlusbaasi, näiteks võrrelda novembrit ja detsembrit või detsembrit ja sellele järgnevat jaanuari, kui tulemus on sootuks teine – pole olnud aastat, kus jõulude ajal poleks inimesed rohkem kulutanud kui novembris.

Ehk siis – üks mudel väidab üht, teine teist. Kummal on õigus?

Selleks, et aru saada, mis tegelikult toimub, ei piisa lihtviisilistest Year-To-Date, Year-To-Year või Month-To-Month staatilistest võrdlustest vaid on vaja mõista

a) üldist trendi aastate lõikes
b) aastasisest korduvat trendi ehk sesoonsust

Üldise trendi hoomamiseks ei pea olema eriline sherlock, piisab graafikule pilgu heitmisest. Paraku on jätnud algaja analüütik tähelepanuta sesoonsuse.

Selleks et aru saada, kas sesoonsuses on toimunud muutused, on vaja ette kujutada et langusaastatel on X telg mitte horisontaalne, vaid “langeb” koos majandusega. Lihtsaim meetod aru saada, kas sesoonsuses on muutusi või mitte on ühendada kahe järjestikuse aasta “keskmised” kuud omavahel sirgjoonega. Sama saab teha ka väga heade matemaatiliste mudelitega, aga põhimõtte illustreerimiseks kasutan lihtsat graafilist meetodit. Otsustasin, et mai kuu on kõige esinduslikum.

Saadud roheline joon on meie uus X-telg, mille suhtes sesoonsust uurida. Vaatame, kui kaugel on jõulud nüüd uuest X-teljest

Näeme selgelt, et langeva aastatrendi taustal toimub jõulude ajal alati sesoonne müügi elavnemine

Kui välja arvutada kui palju jõulumüük aastatrendi suhtes kasvas, saame sellise graafiku

Tuleb tõdeda, et algaja analüütik eksis – jõulud ei jäänud ära. Olid veidi tagasihoidlikumad võrreldes buumiga, -10% ja -30% buumi tipust. Ja juba 2010 aastal oli jõuluaegne sesoonne kasv sama suur kui buumi tipus!

Loo moraal?

1) Lihtsakoelised võrdlused “mai-detsember” töötavad, kui “aastad on vennad”.

2) Kui “aastad ei ole vennad” ehk tulemustesse lisandub oluline dünaamiline komponent “aasta tõus või langus” tuleb võrrelda sesoonseid muutusi omavahel. Näiteks nii, et vaadata “mai kuu üle aastate” ja “detsembri kuu üle aastate”, pilt oleks selline

3) Kasuta excelis pivot-chart’i, saad sama pildi

Ise ka ei usu, kui vaatan – masu või mitte, jõulud on pühad