Peaminister ja Terviseamet räägivad, et sügisel viiruse ohjeldamiseks enam sellist jama, nagu viimased kaks kuud, ei korraldata. Eks see oli teada juba märtsi keskel, et meetmetega üle reageeriti. Aga tubli, et nad ise ka aru said.
Ülereageerimisel tagajärjed
1) Miljardieurone laen juba on võtmisel. Iga töötava inimese taskust poolteist keskmist kuupalka. Ja see on alles esimene miljard.
Eilsel Industry 4.0 konverentsil rääkisin MKM kõrgete ametnikega. Nad on väga hästi kursis, kui kalliks kriisikomisjoni otsused meile lähevad. On sellest poliitikuid teavitanud. Aga midagi pole teha, sest poliitikuid see ei huvita, sest nende valijad ei saa majandusest aru. Nende taskust võib rahulikult selle raha ära võtta. Tavaline IKE valija ei saa muhvigi aru. So sad.
2) Kriisikomisjon, valitsus ja poliitikud on eestlased sõna otseses mõttes surmani ära hirmutanud. Kui Rootsi tarbijakindluse indeks on õige pisut tervisekriisi ajal langenud, siis Soome oma on langenud märkimisväärselt. Eesti tarbijakindlusindeks on sõna otseses mõttes kivina kukkunud. Meeldetuletuseks, et see on pool majandusest. Ainus lohutus, et lätlastel on vähe hullem.
3) Sama lugu majanduskindluse indeksiga. Soomes ja Rootsis väike kukkumine, Eestis suur.
4) Töötuse kasvus on jälle Eesti “esirinnas”. Rootsis on töötus püsinud jaanuari tasemel, meil aga on töötute arv kasvanud 1,5 korda.
5) Euroopa Liidu poolt tehtud majandusprognoosid ütlevad, et Rootsi majandus saab 1,44 korda vähem pihta kui Soome majandus.
6) Eelmisel nädalal avaldati uuring, mida inimesed kardavad. 34% kardab haigeks jääda. Jämedalt 300-400 tuhat inimest. Positiivseid teste on seni andnud vähem kui 2 tuhat inimest. Hirm ja tegelikkus 150:1. Samal ajal 11% inimesi kardab töötuks jääda, jämedalt 100 tuhat. Alates kriisi algusest on töötuks jäänud 14 tuhat. Hirm ja tegelikkus 7:1. Ehk siis haigestumise hirm on 20 KORDA üle paisutatud. See tähendab 20 000%.
Kardad haigeks jääda, tegelikult jääd töötuks. Täiesti jabur mõtlemine. Aga see ongi praeguse kriisi reaalsus. See on Toompea “tubli” töö. Ja töötuse kasv on alles alguses…
Usaldusindeksid on puhtalt usu teema. Kas tarbijad ja ettevõtjad usuvad, et tulevik on hele või tume. Mille pealt nad seda usuvad – selle pealt, mida kuulevad ja näevad. Mida riik kriisis räägib ja teeb.
Nii et palju õnne, Toompea, tubli töö, istu kaks.
Mida meie saame teha!? Tuututada, et istuv valitsus keerab majanduse pekki. Kusjuures, ma ei saa aru, miks Reform istub vait nagu kult rukkis? Nemad peaks praegu kõva kisa tegema.
Aga kuidas tervisekriisiga lood?
Eestis muutusteta. See on hea.
Aga Lõuna-Koreas on uus väike puhang. Piiranguid karmistati veidi. Mis näitab, et viirus EI KAO KUHUGI. Isegi nii kogenud ja kõrgetasemelise riskijuhtimisega riigis.
Kuidas Rootsil läheb? Epideemia taandub aeglaselt aga kindlalt. Nagu ma nädal tagasi ennustasin, jõuab surmade määr paari nädalaga tagasi nö normaalsusesse. Tänaseks ongi see juba piirjoone “substantial increase” alla sukeldumas.
Nii et, damn right, Jüri Ratas. Järgmine kord ei ole teil enam seda luksust, et panete majanduse lukku, sest keegi ei jaksa seda kinni maksta.
Vähemasti ilmaga on meil hullupööra vedanud. Minge õue, võtke päikest!
Püsige ikka rõõmsad ja terved!