Minu esimene ettevõtluskogemus peale Eesti iseseisvumist oli IT valdkonnas. Alustasime tippujujate analüüsitehnika arendamisest ja rakendamisest, arvutite müügist jõudsime lõpuks äritarkvara, seejärel CRM tarkvara ning ärianalüüsi tarkvara juurutamise ja koolitamiseni. Meil oli aja jooksul päris mitu raamatupidajat, kelle ülesanne oli raamatupidamine “arvutisse panna”. Eelviimane neist pidas meie arvutite ja juppide ladu umbes samamoodi kui praegu kroonviiruse seisu jälgitakse – vaadati vaid lattu saabumise ja sealt väljaandmise koguseid, saatelehti ei vaadanud, kandis laost tooteid maha müügi- ja ostusumma vahede järgi. Kui ükskord inventuuri tegema hakkasime, oli segadus meeletu. Saime aru, et omanikud ja juhatuse liikmed peavad ikka päris hästi aru saama raamatupidamisest, bilansist, kasumiaruandest, deebetist, kreeditist, raamatupidamiskannetest, tekke- ja kassapõhisest arvestusest. Noh, saime oma õppetunnid ja uue raamatupidaja, kellele tänase päevani olen tänulik selle eest, et ta raamatupidamise arvutist lõpuks kätte sai.
Elu läks edasi ja tuli kokku puutuda ka müügi ning kassavoo ennustamise, tootmise- ja lao planeerimisega. Õppisime selgeks, kui oluline on lisaks asjade seisule aru saada ka asjade seisu muutumise ajalistest näitajatest, siirdeaegadest. Ükski tarneahela juht või tootmishjuht ei suuda ladu ja tootmist juhtida, kui tal pole õrna aimugi, kui kaua mingid jubinad tarneahelas liiguvad.
Kriisijuhtimise üks eesmärke on vältida haigla ja intensiivravi (ICU) kohtade nappust. Tootmisjuhil on täpselt sama ülesanne – ta ei saa lubada, et kuskil tootmises hakkavad pooltooted kuhjuma, sest mingi pink ei jõua nii palju treida, kui juppe peale tuleb.
No vot, meie kroonviiruse arvestus on praegu just selline “proovime arvutisse” panna seisus. Tegin ühe skeemi ka, kus rohelisega on näidatud, mida praegu kokku loetakse ja punasega, mida kõike peaks teadma, et operatiivandmete põhjal ette näha, millal ja kus lähinädalatel jamaks läheb.
Kaugradarid
Tartu Ülikooli tiim teeb tänuväärt tööd, et modelleerida nö kogu ühiskonna tasemel epideemia võimalikke stsenaariume, vaadates nii kaugele ette kui võimalik. Epideemia lõpuni. Nimetame seda kaugradariks või ettevõtte 3 aasta plaaniks.
Arvutiteaduste Instituut vaatleb nö trajektoore. Väga hea.
Krista Fischer (TÜ Matemaatika ja statistika instituut, TÜ Genoomika instituut), Mario Kadastik (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Kõrgete Energiate ja Arvutusfüüsika Laboratoorium) ja Mait Raag (Eesti Haigekassa, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut) modelleerivad kriisi võimalikke stsenaariume, ka väga hea. See on kõige kaugemale vaatav radar.
Kuid iga ettevõte vajab ka lähiradarit – mis hakkab juhtuma lähiperioodil. Mis lisaks trajektoorile uurib trajektoori kuju muutumist iga päev. Matahuvilistele – esimest tuletist. Kiirusele lisaks ka kiirendust (meil on pidurdus käsil).
Epideemia senistest ajalistest parameetritest on teada, et alates “halb enesetunne” kuni “surm” kulub 2-4 nädalat. Mis on päris pikk aeg, et vajadusel nii meetmeid karmistada (mis hakkavad mõjuma 1-2 nädalaga) kui voodikohti juurde panna (kaitseväe moodulid pannakse vähem kui nädalaga püsti).
Paraku oleme praegu olukorras, kus haigestumiste kulgemise kohta siirdeaegasid ei ole. Välja arvatud see, et testi tulemuste teadasaamine võtab kohati aega kuni 2 ööpäeva ja sisetamine võib ka mitu päeva venida. Kui siirdeajad oleks olemas, teeks me Marek Bankiiriga Terviseametile ninast-veri-välja lühimaa radari. Tasuta.
Hetke olukord
Vaatame siis, mida meie poolpime lühimaaradar praegu näitab. Valdavalt näitab ta “haavatute ja langenute arvu”, mitte seda, kaua pihtasaamisest haiglasse, morgi või rindele tagasijõudmine aega võtab.
Nagu eile oletasin, on meil täna diagnoose pea kaks korda rohkem. Aga jätkuvalt langustrendis. Kolm esmaspäeva enne on olnud suuremad näidud, mis arvestades testimise “vabastamist” on hea uudis. Juhtumite arv päevas kahaneb järjekindlalt. Sama suundumusega on varsti käes hetk, kus koguhaigete arv hakkab kahanema.
Haiglatest kirjutati välja rohkem kui sisse. Statistiliselt oluline kahanemine (veapiirist allpool) väga hea.
ICU-des on olukord stabiilne. Väga hea.
Surmade arv on kasvanud, kurb, kuid ootuspärane. Koguarv endiselt väike, mis on väga hea.
Maakondade olukord stabiilne, ka Saaremaal, mis on hea. Kuid Tallinnas kolmas päev järjest tõus, ei ole hea seis. Kuna vahel oli kolm puhkepäeva, ei maksa ennatlike järeldusi veel teha.
Meil on olukord liikunud paremuse poole alates 1. aprillist. Intensiivravil on kardetud 300 inimese asemel 30x vähem! Ma ei saa aru, miks praegu räägitakse, et 1. mail ei saa veel piiranguid hakata leevendama?
Krt, meil on ikka väga hea seis.
Püsige rõõmsad ja terved!
Vaata Eesti ekspordi- ja impordipartnerite tervisekriisi ja majandusolukorra viimast seisu täpsemalt siit.